itspea

 Steve Jobs Tõenäoliselt oleme kõik näinud Steve  Jobsist mõnda filmi, lugenud raamatut või oleme vähemalt lugenud mõnda artiklit. Steve Jobs võib olla üks kõige tuntum nimi tervel IT maastikul. Temaga konkureerida võivad ainult Bill Gates või Elon Musk(tema valdkond on muidugi kõvasti laiem, kui ainult IT).  Steve jobs oli juhtimisstiililt autokraat või siis tänapäevasema sõnaga nimetada diktaator.  Ta oli suure visiooniga mees, kes pidas iga väikest detaili väga tähtsaks.  Ta tegi kindlaks, et temaga alluvuses töötavad inimesed on temaga sarnase maailmavaatega. Lollid küsimused ja vead oli tema jaoks vastuvõetamatud ning väiksemgi eksimus või lõppeda töötajate jaoks sõimuga. Kui jätta kõrvale üleolev käitumine alluvatega, siis on autokraatial ka suur eelis teiste juhtimisstiilide ees. Autokraatias saavad otsused tehtud kiirelt ja konkreetselt, sest ei ole vaja oodata grupi konsensust. Peale visiooni suuresti Jobsi edukus pärines ka võimest oma töötajaid kui-ka...

Esimene asi, mis mul seostub sõnaga professionaal on läbi leierdatud Malcolm Gladwelli idee, et inimene peab sisse panema umbes 10 000 tundi, et saada oma ala tõsiseks asjatundjaks. Sellel teoorial on palju kriitikuid ning ilmselgelt ei saa seda võtta sõna sõnalt, sest faktoreid selle 10 000 tunni kõrval on palju. Tooks välja inimese geneetika, huvi asja vastu, mentorlus, tööeetika jne. Aga esimesena professionaaliks toomise punktiks toongi välja selle, et inimene peab suure osa oma ärkvel oleku tundidest selle erialaga tegelemiseks panema. Professionaali staatuse saavutamiseks ei piisa aga üksi sellest. Ka käsitööline võib kirjutada 10 000 tundi sama koodi ja mitte midagi väga uut asja käigus õppida. Teiseks oluliseks punktiks pean ma ka aga kirge, mis peab teekonna jooksul tekkima, sest suure osa oma elust millegi alla kulutamine, mis naudingut ei paku on valem õnnetuseks. Kirg ei pea minu hinnangul olema kohe asjaga alustades, vaid suureneb ajaga, kui suurenevad oskused. Just progra...

 Copyleft on üldine meetod tarkvara tasuta muutmiseks. Copylefti phul nõutakse, et kõik tarkvara muudetud ja laiendatud versioonid oleksid tasuta. Copyleft termin tuleneb teisest terminist, milleks on copyright. on intellektuaalomandi tüüp, mis annab selle omanikule ainuõiguse loometööst koopiate tegemiseks, tavaliselt piiratud ajaks. Siit ka seos, et copyleft oleks justkui copyrighti vastand. Copyleft litsentsid annavad tavaliselt kasutajale sellised õigused: vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms), vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada, vabadus tööd muuta, vabadus levitada muudetud töid. Copyleft litsentsid jaotuvad järgmiselt: Väga tugev (AGPL) – Selle litsentsiga tuleb avalikustada ka lähtekood, et kasutajad saaksid seda üle interneti (serverites) kasutada ja ka edasi arendada. Samas tuleb iga muudatus välja tuua. Netis otsides leidsin lehe, kus on kirjas kes seda kasutavad. Paraku ei ole ise nendega kokku puutunud, aga hea teada. Näited:...

  Internetti kasutades jääb meile mulje, et me oleme täitsa privaatsed, mis tähendab, et keegi meid ära ei tunne ning saame karistamatult käituda nii nagu soovime. Asjaolu lihtsustab ka teiste inimeste nägude ja emotsioonide mitte nägemine. Tavaelus oleks mõeldamatu, et inimesed üksteisega nii julmal ja ebahumaansel viisil suhtleksid. Aeg ajalt huumori pärast Delfi kommentaariumisse kiigates jääb silma viha ja kibestumus maailma vastu. Usun muidugi, et need kommentaariumid ei peegelda tervet ühiskonda, vaid inimesi, kelle elu valu üks väheseid välja elamise võimalusi on kommentaariumides sõimlemine. Tänapäeval muidugi juba teame, et internetis peaaegu puudub täielik privaatsus, kuid ega sinu jälgi keegi ajama ei hakka, kui sa väga palju piire ei ületa. Paljud kommentaariumid on liikunud ka selle poole, et inimene peab oma päris identiteediga endale kasutaja tegema kommentaariumisse, mis vähendab natuke prügi hulka, kuid ei elimineeri seda täielikult. Et mitte rääkide internetis e...

  Kõige enam realiseerunud visioonipunkt Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud Kuigi neid punkte, mis on realiseerunud Eesti Infoühiskonna Arengukavas, oli väga palju, siis toon välja just selle, kuidas töökohad on tänaseks   päevaks võrgustunud. Nendiks ka ära, et mulle mainitud lauses ei meeldi väga sõna “kõigis”. Tänapäeval on veel ikkagi palju töid, mida ei saa läbi võrgu teha. Tooks näitena koka, kes läbi võrgu burgerit veel ei programmeeri vaid peab füüsiliselt köögis viibima oma töö tegemiseks. Kui tähtede närimine aga jätta, siis valisin punkti võrgustunud töö just sellepärast, et see teema on väga aktuaalne tänu koroona kriisile. Võin kindel olla, et arengukava koostades seda kriisi ette ei osatud näha. Sellegipoolest on see punkt jõustunud just nimelt praegusele kriisile. Kui enne 2020 aastat tööandjad olid skeptilised, kas töötajad ikkagi kodust tööd teevad, siis nüüd ei jäänud selleks muud varianti. Kriisi käigus ja massilise kodus töötamise...

Raamatut saab pidada autori eelneva raamatu järjeks. Eelmine raamat nimega “Sapiens – Inimkonna lühiajalugu”, kirjeldas inimkonna ajalugu ning see raamat keskendub inimeste tänapäevasele elule ja meie lähitulevikule. Raamatu algus keskendub sellele, mida uskus inimene minevikus maailma ja eksistentsi kohta ning kust pärineb inimese teadvus. Järgneb pikk filosoofia selle üle kas inimeste teadvus on väärtuslikum, kui loomade oma  ja kas loomad üldse omavad teadvust, sest teatavasti inimesed kasutavad kõiki teisi liike oma heaoluks ära. Järgmine osa raamatust keskendub teaduse arengule. Iga aastaga mitmekordistub teaduse areng ning arvutid on ammu saanud targemaks kui inimesed ,välja arvatud mõnes kategoorias, mis eeldavad teadvuse olemasolu. Juba tänapäeval saavad inimesed muuta enda juures palju. Vahetada enda kehas organeid, jäsemeid, mis nende tahtmisele alluvad jne. Viimane samm selles vallas võiks olla aju ja teadvuse kaardistamine, mis laseks aju üles laadida mõnda tehisorg...

Kui kunagi peamised uudisteallikad olid ajalehed, ajakirjad, uudised televisioonist, siis tänapäeval saavad paljud inimesed oma uudised just sotsiaalmeediast. Kui sotsiaameedia ajastu algas lihtsalt sõprade vahelisest suhtlusest ja piltide jagamisest, siis on tänaseks päevaks saanud sotsiaalmeediast massiline propaganda ja mõjustamisvahend. Alustaks sellest, et mis on positiivset sotsiaalmeediast saadavatest uudistest ja neid on mitmeid. Läbi sotsiaalmeedia liiguvad uudised kiiresti ning maailma asjadega kursis olemine on momentaalne. Sotsiaalmeedia uudistevoog ei läbi suurte meediakorporatsioonide filtreid, mis suurendab sõnavabadust ja annab väikestele tegijatele ka sõna. Sotsiaalmeedia uudistevoogu saab lisada igaüks täpselt seda, mis talle huvi pakub ning leiab igale maitsele oma niši kanal. Algoritmid teevad elu väga mugavaks, mis omakorda soovitavad sarnaseid algoritme, mille peale clickida ja mida jälgima hakata. Peab rääkima aga ka sotsiaalmeedia uudistevoo negatiivsetest a...