itspea

  Andmeturve on tänapäeval kriitilise tähtsusega. Seda eriti Eestis, kus viljeletakse e-riiki ning enamus teenuseid on internetis olemas. Samamoodi eksisteerib enamus rahast tänapäeval 1-de ja 0-de näol arvuti ekraanil. Kui ignorantselt Mitnicki valemi 3 komponenti, siis on võimalik halvima stsenaariumi korral enamus oma varast ilma jääda. Mitnicki valem koosneb 3 järnevast komponendist, mille abil saab ennast kaitsta küberkuritegevuse eest: ·        Tehnoloogia – pahavaratõrje, tulemüürid, nõrkuste avastajadsissetungidetektorid, meepotid, logianalüüsid jne ·        Koolitus – üldine teadlikkus, manipulatsioonid, internetitehnoloogiad, erinevad kasutajagrupid, keskkond, andmete käitlemine jn ·        Reeglid – füüsiline ligipääs, tehnoloogia   Järgnevaks toon näite minu hinnangul ühest suurimast turvariskist internetis, milleks on “Suur Vend”. Läbi ajaloo on leitud põhjuseid, et võtta inimestelt ära vabadust ning vastu pakkuda turvalisust. Tuleb meelde seik George Orwelli raa

  Sesame Phone Sesame phone pole küll enam kõige uuem leituis, kuid minu jaoks on see uus lahendus, millest ma pole veel kuulnud. Sesame telefon on mõeldud just inimestele, kellel pole võimalust tavalise telefoni kasutamiseks. Selle teeb eriliseks just see, et selle kasutamiseks ei pea telefoni puutuma. Telefon töötab sisseehitatud kaamera abil kasutaja pea liigutustega. Need jälgitavad liikumised on kombineeritud tipptasemelt arvutinägemisalgoritmidega, et luua kursor, mis kuvatakse telefoni ekraanil. Ekraanil olevat kursorit juhib kastuaja pea asend ja liikumine ning see paneb tähele isegi kõige väiksemaid liikumisi.   Samamoodi on telefonil lisaks sisse integreeritud hääljuhtimine, et pakkuda seadmele juurdepääsu saamiseks veelgi vabadust. Telefoni sisse lülitamiseks tuleb öelda “open sesame” ja telefon hakkab teid jälgima. Arvan, et tegu on väga vajaliku tootega tänapäeva ühiskonnas. Imestan aga et Sesame telefoni sarnaseid telephone rohkem pole, sest minu hinnangul tänapäe

Kasutumugavus tähendab laiemas mõistes millegi kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutamaõppimise kergust. Taanlane Jakob nielsen on sõnastanud kasutusmugavuse 5 komponenti järgnevalt: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kehv kasutusmugavuse näide Mäletan lapsepõlvest väga värvilisi ja segaseid internetilehekülgi. Tänasel päeval aga pean tunnistama, et enamus leheküljed, mida ma külastan on mugavad kasutada ja kiiresti arusaadavad. Kuna tänapäevast kehva UI näidet kohe peast ei osanud öelda, siis uurisin natukene intern

  Freemium ärimudel Spotify-s Freemium, sõnade "tasuta" ja "lisatasu" portree, on hinnastrateegia, mille abil pakutakse põhitooteid või -teenuseid tasuta, kuid raha võetakse täiendavate funktsioonide, teenuste või virtuaalsete või füüsiliste kaupade eest, mis laiendavad tarkvara tasuta versiooni funktsionaalsus Spotify töötab Freemiumi mudelil, teenib raha tellimustest ja reklaamidest. Spotify teenib 91% oma tuludest tellimustest ja ülejäänud 9% reklaamidest. ... Tasuta versioon annab piiramatu reklaamidega toetatud voogesituse, ainult segatud lugude esitamise mobiilseadmes, juurdepääsu taskuhäälingusaadetele ja videotele. Pean omadest kogemustest tunnistama, et spotify freemium ärimudel töötas minu peal suurepäraselt. Läbi tasuta versiooni sain teada, kui hea rankendus on Spotify. Mugavus mitte alla laadida ja eraldi osta muusikat muutis minu arusaama muusika kuulamisest ning säästis kõvasti minu aega ja energiat. Pika peale aga hakkasid häirima mind reklaamid ning

  Eric s.Raymond document “Hacker-HOWTO” on põhjalik. Esmalt seda lugedes jääb mulje, et häkkeriks saada on võimatu, sest dokumendis on kirjeldatud nii suur hulk oskuseid ja omadusi, mida häkker peaks õppima ja arendama. Lisan siia oma kokkuvõtte ja arvamuse dokumendist. Esimene peatükk dokumendist keskendub häkkeri suhtumisele. Häkker peaks olema inimene, kes soovib lahendada probleeme ning probleemide lahendamisele tuleb vaadata positiivse nurga alt ehk on hea, et on nii palju probleeme, mida lahendada. Isiklikult pean aga häkkeri suhtumise juures kõige tähtsamaks punktiks vabadust ja õiglusetunnet. Juba lapsest peale olen ette kujutanud häkkerit vabadusevõitlejana, kes läbi arvutiekraani võitleb autoritaarsuse ja kurjuse vastu. See punkt dokumendis lühtib minu varasema arusaamaga sellest, kes on häkker. Teise suure peatükina on välja toodud häkkeri põhioskused ehk mida peaks häkker oskama. Olen suurema osa jutuga nõus, et häkker peaks oskama HTML-i ning paari tähtsamat programme