itspea

  Kõige enam realiseerunud visioonipunkt Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud Kuigi neid punkte, mis on realiseerunud Eesti Infoühiskonna Arengukavas, oli väga palju, siis toon välja just selle, kuidas töökohad on tänaseks   päevaks võrgustunud. Nendiks ka ära, et mulle mainitud lauses ei meeldi väga sõna “kõigis”. Tänapäeval on veel ikkagi palju töid, mida ei saa läbi võrgu teha. Tooks näitena koka, kes läbi võrgu burgerit veel ei programmeeri vaid peab füüsiliselt köögis viibima oma töö tegemiseks. Kui tähtede närimine aga jätta, siis valisin punkti võrgustunud töö just sellepärast, et see teema on väga aktuaalne tänu koroona kriisile. Võin kindel olla, et arengukava koostades seda kriisi ette ei osatud näha. Sellegipoolest on see punkt jõustunud just nimelt praegusele kriisile. Kui enne 2020 aastat tööandjad olid skeptilised, kas töötajad ikkagi kodust tööd teevad, siis nüüd ei jäänud selleks muud varianti. Kriisi käigus ja massilise kodus töötamise tulemuse

Raamatut saab pidada autori eelneva raamatu järjeks. Eelmine raamat nimega “Sapiens – Inimkonna lühiajalugu”, kirjeldas inimkonna ajalugu ning see raamat keskendub inimeste tänapäevasele elule ja meie lähitulevikule. Raamatu algus keskendub sellele, mida uskus inimene minevikus maailma ja eksistentsi kohta ning kust pärineb inimese teadvus. Järgneb pikk filosoofia selle üle kas inimeste teadvus on väärtuslikum, kui loomade oma  ja kas loomad üldse omavad teadvust, sest teatavasti inimesed kasutavad kõiki teisi liike oma heaoluks ära. Järgmine osa raamatust keskendub teaduse arengule. Iga aastaga mitmekordistub teaduse areng ning arvutid on ammu saanud targemaks kui inimesed ,välja arvatud mõnes kategoorias, mis eeldavad teadvuse olemasolu. Juba tänapäeval saavad inimesed muuta enda juures palju. Vahetada enda kehas organeid, jäsemeid, mis nende tahtmisele alluvad jne. Viimane samm selles vallas võiks olla aju ja teadvuse kaardistamine, mis laseks aju üles laadida mõnda tehisorganis

Kui kunagi peamised uudisteallikad olid ajalehed, ajakirjad, uudised televisioonist, siis tänapäeval saavad paljud inimesed oma uudised just sotsiaalmeediast. Kui sotsiaameedia ajastu algas lihtsalt sõprade vahelisest suhtlusest ja piltide jagamisest, siis on tänaseks päevaks saanud sotsiaalmeediast massiline propaganda ja mõjustamisvahend. Alustaks sellest, et mis on positiivset sotsiaalmeediast saadavatest uudistest ja neid on mitmeid. Läbi sotsiaalmeedia liiguvad uudised kiiresti ning maailma asjadega kursis olemine on momentaalne. Sotsiaalmeedia uudistevoog ei läbi suurte meediakorporatsioonide filtreid, mis suurendab sõnavabadust ja annab väikestele tegijatele ka sõna. Sotsiaalmeedia uudistevoogu saab lisada igaüks täpselt seda, mis talle huvi pakub ning leiab igale maitsele oma niši kanal. Algoritmid teevad elu väga mugavaks, mis omakorda soovitavad sarnaseid algoritme, mille peale clickida ja mida jälgima hakata. Peab rääkima aga ka sotsiaalmeedia uudistevoo negatiivsetest a

Kirjeldan selles blogi postituses 2 tehnoloogiat enne aastat 1991, millest üks on ajale jalgu jäänud ning teine, mida kasutatakse veel laialdaselt. Floppy Disk ehk hääbunud tehnoloogia Usun, et enamus minu generatsiooni esindajaid on kasutanud ja mäletavad lapsepõlvest sellist andmekandjat nagu flopi. Mina kasutasin reeglina flopisid naabri arvutist taustapiltide transportimiseks. Flopi mahutas enamasti paar korralikku taustapilti, mis tähendas, et suurema hulga piltide kogumiseks oli vaja päris palju naabri korterisse ja tagasi joosta. Flopi oli laialtlevinud andmekandja, mis on ümbritsetud pastkesta ehk ümbrikuga. Flopisid oli eri mõõtudes aga kõige levinum neist oli 3.5 tolli, mille mahuks ainult 1.44 MB. See tänapäeva konteksti pannes olematu mälumaht seletab ka minu naabri juurde ja tagasi jooksmist paari pildi pärast. Ajalooliselt nii palju, et esimene 8 tolline flopi loodi 1971. IBMi poolt aastal ning sellel oli mahtu 79,75 KB. Viimane flopi aga oli 1999. aasta väljalase ning se

  Enne 1900. aastat:   Lebombo luu  on Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa vahel asuvatest Lebombo mägedest avastatud sisselõigatud märgistega paaviani pindluust valmistatud konditööriist. Luul olevad sälgud viitavad inimeste tehtud lõigetele, mida Peter Beaumont peab tõendiks, et need on tehtud rituaalides osalemise ajal. Luu vanuseks peetakse umbes 44200 - 43000 aastat.   Luul on 29 sälku ja arvatakse, et seda kasutati kuufaasi loendurina. On tõenäoline, et naised võisid luud kasutada menstruaaltsükli jälgimiseks.  Lebombo luu on vanim teadaolev luu, mida on kasutatud matemaatilistel eesmärgil.     Allikad:   1. https://originalpeople.org/ishango-bone-worlds-oldest-math-tool/     Aastad 1900 - 1950:   Radar  on tuvastussüsteem, mis kasutab raadiolainete abil objektide ulatuse, nurga või kiiruse määramist. Seda saab kasutada õhusõidukite, laevade, kosmosesõidukite, juhitavate rakettide, ilmastiku koosseisude ja maastiku tuvastamiseks. Radarisüsteem koosneb raadio-