Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?


 Copyleft on üldine meetod tarkvara tasuta muutmiseks. Copylefti phul nõutakse, et kõik tarkvara muudetud ja laiendatud versioonid oleksid tasuta. Copyleft termin tuleneb teisest terminist, milleks on copyright. on intellektuaalomandi tüüp, mis annab selle omanikule ainuõiguse loometööst koopiate tegemiseks, tavaliselt piiratud ajaks. Siit ka seos, et copyleft oleks justkui copyrighti vastand.

Copyleft litsentsid annavad tavaliselt kasutajale sellised õigused:

  • vabadus kasutada ja uurida tööd (uurida programmi lähteteksti jms),
  • vabadus tööd kopeerida ja teistega jagada,
  • vabadus tööd muuta,
  • vabadus levitada muudetud töid.

Copyleft litsentsid jaotuvad järgmiselt:

  • Väga tugev (AGPL) – Selle litsentsiga tuleb avalikustada ka lähtekood, et kasutajad saaksid seda üle interneti (serverites) kasutada ja ka edasi arendada. Samas tuleb iga muudatus välja tuua. Netis otsides leidsin lehe, kus on kirjas kes seda kasutavad. Paraku ei ole ise nendega kokku puutunud, aga hea teada. Näited: Ampache, FreePBX, Evercam, Evercam jne.
  • Tugev (GNU GPL) –  Selle puhul lubatakse tarkvara kasutada, kopeerida, teistele jagada ja ise muuta. Samas ei tohi litsentsi muuta, kõik uuendused, arendused peavad olema sama – esialgse litsentsi all. Kõik muudatused tuleb samuti kajastada ja muutmise kuupäevaga välja tuua.  Näited: Adblock Plus, MySQL, Notepad++, MariaDB jne.
  • Nõrk (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) – Selle litsentsiga saab katta teatud (arendaja omal valikul) tarkvara komponente ning kasutaja saab sellisel juhul teha vaid GNU LGPL litsentsiga komponenti muuta. Ka on lubatud vaid selle lihtsentsiga tarkvara osade kasutamine järgmise kasutaja tarkvaras (copy-paste). Lähtekoode ei pea aga avaldama. Näited: Fox toolkit, 7-Zip, Fox toolkit, Judoscript jne.
  • Puuduva copyleft’iga (Apache, MIT, X11, BSD) –  Selle litsentsiga on nii, et igal juhul peab tarkvaraga kaasas olema juhend või mõni muu selgitav dokument ning seal on õigused kirjas. Näited: Microsoft(.NET Core), Google (Angular) and Facebook (React).

Pean tunnistama, et ise pole mõelnud oma lühikese programmeerimise teekonna jooksul veel oma siiammani tagasihoidlike projektide litsentseerimise peale, kuid teema oli silmiavardav ning tulevikus, kui midagi asjalikumat loodud saab, siis saan ka seda teemat arvesse võtta.


kasutatud kirjandus:

- https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html

- https://en.wikipedia.org/wiki/Copyright

- https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft

- https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_software_under_the_GNU_AGPL

- https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_GPL_license

- https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Software_using_the_LGPL_license

- https://en.wikipedia.org/wiki/MIT_License#:~:text=Notable%20projects%20that%20use%20the,)%20and%20Facebook%20(React).



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Negatiivne ja positiivne näide kasutusmugavusest

Agiilse meetodi ja Freemium ärimudeli näited