Kaks erineva juhtimisstiiliga IT-juhti

 Steve Jobs


Tõenäoliselt oleme kõik näinud Steve  Jobsist mõnda filmi, lugenud raamatut või oleme vähemalt lugenud mõnda artiklit. Steve Jobs võib olla üks kõige tuntum nimi tervel IT maastikul. Temaga konkureerida võivad ainult Bill Gates või Elon Musk(tema valdkond on muidugi kõvasti laiem, kui ainult IT). 

Steve jobs oli juhtimisstiililt autokraat või siis tänapäevasema sõnaga nimetada diktaator.  Ta oli suure visiooniga mees, kes pidas iga väikest detaili väga tähtsaks.  Ta tegi kindlaks, et temaga alluvuses töötavad inimesed on temaga sarnase maailmavaatega. Lollid küsimused ja vead oli tema jaoks vastuvõetamatud ning väiksemgi eksimus või lõppeda töötajate jaoks sõimuga. Kui jätta kõrvale üleolev käitumine alluvatega, siis on autokraatial ka suur eelis teiste juhtimisstiilide ees. Autokraatias saavad otsused tehtud kiirelt ja konkreetselt, sest ei ole vaja oodata grupi konsensust. Peale visiooni suuresti Jobsi edukus pärines ka võimest oma töötajaid kui-ka kliente inspireerida.


Tim Cook


Nii üllatav, kui see ka pole, siis liider, kelle juhtimisstiil on kardinaalselt erinev Steve jobis omast, on just Apple-i järgmine juht. Tim Cooki juhtimisstiili peetakse demokraatlikuks ja suhtlevaks. Erinevalt Steve Jobsist peab Tim Cook lugu oma töötajatest, on lugupidav ning kuulab ära, mida on inimestel öelda. Erinevalt autokraatiast üritab ta just rakendada demokraatiat ning luua konsensust töötajate vahel. Nagu ka varem mainitud, siis demokraatia miinuseks on otsuste aeglane langetamine, mis teeb pidurdab ka vähesel määral innovatsiooni. Samas ongi Apple suurusele firmale vaja stabiilsust ja head mainet. Erinevalt Steve Jobsist on Tim Cook tuntud oma rahuliku temperamendi ja viisaka kõnemaneeri eest.

Usun, et mõlemad juhid on oma positsioonis ajal. Apple vajas Steve Jobsi sugust diktaatorlikku otsustamisega juhtimismehhanismi, et kiiret innovatsiooni läbi suruda ja saavutada selline turupositsioon nagu neil praegu on. See mida Apple praegu vajab on aga Tim Cooki moodi juht, kes loob firmale head mainet ja suhtub lugupidavalt inimestesse enda ümber.



Viited:

1. https://www.thestrategywatch.com/leadership-qualities-skills-style-tim-cook/

2. https://www.investopedia.com/ask/answers/032515/what-tim-cooks-managerial-style.asp

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

  Andmeturve on tänapäeval kriitilise tähtsusega. Seda eriti Eestis, kus viljeletakse e-riiki ning enamus teenuseid on internetis olemas. Samamoodi eksisteerib enamus rahast tänapäeval 1-de ja 0-de näol arvuti ekraanil. Kui ignorantselt Mitnicki valemi 3 komponenti, siis on võimalik halvima stsenaariumi korral enamus oma varast ilma jääda. Mitnicki valem koosneb 3 järnevast komponendist, mille abil saab ennast kaitsta küberkuritegevuse eest: ·        Tehnoloogia – pahavaratõrje, tulemüürid, nõrkuste avastajadsissetungidetektorid, meepotid, logianalüüsid jne ·        Koolitus – üldine teadlikkus, manipulatsioonid, internetitehnoloogiad, erinevad kasutajagrupid, keskkond, andmete käitlemine jn ·        Reeglid – füüsiline ligipääs, tehnoloogia   Järgnevaks toon näite minu hinnangul ühest suurimast turvariskist internetis, milleks on “Suur Vend”. Läbi ajaloo on leitud põhjuseid, et võtta inimestelt ära vabadust ning vastu pakkuda turvalisust. Tuleb meelde seik George Orwelli raa
Lisateave

Negatiivne ja positiivne näide kasutusmugavusest

Kujutis
Kasutumugavus tähendab laiemas mõistes millegi kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutamaõppimise kergust. Taanlane Jakob nielsen on sõnastanud kasutusmugavuse 5 komponenti järgnevalt: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kehv kasutusmugavuse näide Mäletan lapsepõlvest väga värvilisi ja segaseid internetilehekülgi. Tänasel päeval aga pean tunnistama, et enamus leheküljed, mida ma külastan on mugavad kasutada ja kiiresti arusaadavad. Kuna tänapäevast kehva UI näidet kohe peast ei osanud öelda, siis uurisin natukene intern
Lisateave

Agiilse meetodi ja Freemium ärimudeli näited

Kujutis
  Freemium ärimudel Spotify-s Freemium, sõnade "tasuta" ja "lisatasu" portree, on hinnastrateegia, mille abil pakutakse põhitooteid või -teenuseid tasuta, kuid raha võetakse täiendavate funktsioonide, teenuste või virtuaalsete või füüsiliste kaupade eest, mis laiendavad tarkvara tasuta versiooni funktsionaalsus Spotify töötab Freemiumi mudelil, teenib raha tellimustest ja reklaamidest. Spotify teenib 91% oma tuludest tellimustest ja ülejäänud 9% reklaamidest. ... Tasuta versioon annab piiramatu reklaamidega toetatud voogesituse, ainult segatud lugude esitamise mobiilseadmes, juurdepääsu taskuhäälingusaadetele ja videotele. Pean omadest kogemustest tunnistama, et spotify freemium ärimudel töötas minu peal suurepäraselt. Läbi tasuta versiooni sain teada, kui hea rankendus on Spotify. Mugavus mitte alla laadida ja eraldi osta muusikat muutis minu arusaama muusika kuulamisest ning säästis kõvasti minu aega ja energiat. Pika peale aga hakkasid häirima mind reklaamid ning
Lisateave