Väljapaistvamad punktid Eesti Infoühikonna Arengukavast

 

Kõige enam realiseerunud visioonipunkt

Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud

Kuigi neid punkte, mis on realiseerunud Eesti Infoühiskonna Arengukavas, oli väga palju, siis toon välja just selle, kuidas töökohad on tänaseks  päevaks võrgustunud. Nendiks ka ära, et mulle mainitud lauses ei meeldi väga sõna “kõigis”. Tänapäeval on veel ikkagi palju töid, mida ei saa läbi võrgu teha. Tooks näitena koka, kes läbi võrgu burgerit veel ei programmeeri vaid peab füüsiliselt köögis viibima oma töö tegemiseks. Kui tähtede närimine aga jätta, siis valisin punkti võrgustunud töö just sellepärast, et see teema on väga aktuaalne tänu koroona kriisile. Võin kindel olla, et arengukava koostades seda kriisi ette ei osatud näha. Sellegipoolest on see punkt jõustunud just nimelt praegusele kriisile. Kui enne 2020 aastat tööandjad olid skeptilised, kas töötajad ikkagi kodust tööd teevad, siis nüüd ei jäänud selleks muud varianti. Kriisi käigus ja massilise kodus töötamise tulemusel on aga selgunud, et inimesed on kodus töötades vähemalt sama produktiivsed ning boonuseks säästavad ettevõtted kõvasti taha kontorikulude arvelt. Tõenäoliselt ei saa tööl käimine kunagi sarnane enam olema ja 9-5ni tööl käimine 5 päeva nädalas jääb koroona eelsesse aega.  Kodus töötamisel on ka pahupool. Nimelt inimesed kaotavad taju töö ja vaba aja veetmise vahel, mis suurendab märkimisväärselt stressi inimesetet hulgas. Üldiselt arvan aga et Eestis on kaugtööd teha suurepärane just heade IT lahenduste ja kiire internet tõttu.

 

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt

Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus.

Kuna minu arvates on Eesti Infoühiskond hästi arenenud ja ühtegi punkti arengukavast ei leidnud, mis oleks katastroofiliselt läbi kukkunud, siis toon välja Eesti rolli infoühiskonna eestkõnelejana.

Meil endiselt on väikese riigi kohta väga arenenud infoühiskond, kuid meie maine on kõvasti kannatada saanud eelneva valitsuse tõttu. Populistlik ja vaenu õhutav valitsus on Eesti, kui IT riigi mainele olnud laastav. Löögid Eesti mainele olid pidevad IT ministrite vahetused, kellest paljud olid ebapädevad. Ainuke pädev minister vabastati ametist põhjusega, et ta ei soovinud kuuluda populistlikku erakonda. Kõige suurem löök aga oli lausa koomiline situatsioon, kus “IT riigi” IT-minister oli inimene, kes paistis silma äärmusliku ebapädevusega, keeldudes inglise keeles suhtlemast välismaailmaga.

Hoolimata sellest vahepealsest seisust Eesti poliitikamaastikul, usun, et Eestil on IT maastikul oma sõna öelda maailma mastaabis. Samas peab Eesti oma maine kallal rasket vaeva nägema järgnevatel aastatel.