Siiamaani kasutusel olev tehnoloogia ja hääbunud tehnoloogia enne interneti

Kirjeldan selles blogi postituses 2 tehnoloogiat enne aastat 1991, millest üks on ajale jalgu jäänud ning teine, mida kasutatakse veel laialdaselt.

Floppy Disk ehk hääbunud tehnoloogia

Usun, et enamus minu generatsiooni esindajaid on kasutanud ja mäletavad lapsepõlvest sellist andmekandjat nagu flopi. Mina kasutasin reeglina flopisid naabri arvutist taustapiltide transportimiseks. Flopi mahutas enamasti paar korralikku taustapilti, mis tähendas, et suurema hulga piltide kogumiseks oli vaja päris palju naabri korterisse ja tagasi joosta.

Flopi oli laialtlevinud andmekandja, mis on ümbritsetud pastkesta ehk ümbrikuga. Flopisid oli eri mõõtudes aga kõige levinum neist oli 3.5 tolli, mille mahuks ainult 1.44 MB. See tänapäeva konteksti pannes olematu mälumaht seletab ka minu naabri juurde ja tagasi jooksmist paari pildi pärast.

Ajalooliselt nii palju, et esimene 8 tolline flopi loodi 1971. IBMi poolt aastal ning sellel oli mahtu 79,75 KB. Viimane flopi aga oli 1999. aasta väljalase ning sellel oli mälumahtu 150-200MB. Reaaluses olid CD ja mälupulgad aga ammu asendanud igapäevase andmekandja rolli ning flopi hiilgeajad jäid 70 ndatesse ning 80ndatesse.

Flopi oli oma algusaegadel revolutsiooniline andmekandja ning pioneer oma valdkonnas. Tänapäeval järgi mõeldes oli flopi andmemaht väga väike ning flopi töökindlus oli väga kehv. Andmed said pidevalt kahjustada ning ühe disketta eluiga oli väga lühike.

 

Allikad:

1.      http://archive.computerhistory.org/resources/access/text/2013/05/102657926-05-01-acc.pdf

2.      https://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/storage/storage_chrono20.html

 

Arvutihiir

Kui eelnevalt sai kirjeldatud tehnoloogiat, mis omal ajal ääretult populaarne aga mis jäi ajale jalgu, siis nüüd kirjeldan tehnoloogiat, mis on oma olemuselt vähe muutunud viimase 50 aaastaga. Arvutihiir on tehnoloogia, mille tunnevad ära ka meie kõigi vanaemad ning mis teeb arvuti kasutamise kordades mugavamaks.

Hiire leiutas 1963. aastal Douglas Engelbart. Laiale avalikkusele tutvustas ta hiirt aga legendaarses 1968. aasta demos, mida kutsutakse ka “The Mother of All Demos”. Demo teeb legendaarseks see, et demostreeriti sisuliselt peaaegu kõiki kaasaegse personaalarvutite põhielemente: aknad, hüpertekst, graafika arvutihiir, tekstitöötlus jne. Demo oli inspiratsiooniks paljudele IT-ettevõtetele, mis mõjutas suuresti seda, kuidas inimene arvutitega tänapäeval suhtleb.

Arvutihiir on tänapäevani laialalt kasutusel. Ka arvutihiire välimus on säilinud sarnane. Hiir on muutunud voolujoonelisemaks ning käele mugavamaks. Mehaanilise palli hiire all on asendanud laser, mis muudab hiire täpsemaks ning töökindlamaks, kuid üldpildis on jäänud hiir sarnaseks läbi aastate. Kuigi olemas on puutetundlikud tehnoloogiad arvutitega suhtlemiseks, siis need ei asenda veel arvutihiire täpsust ja kasutusmugavust.

 

Allikad:

1.      https://www.dougengelbart.org/content/view/209/448/

2.      https://www.computerhistory.org/revolution/input-output/14/350#:~:text=Doug%20Engelbart%20reportedly%20conceived%20the,mouse%20in%20the%20mid%2D1960s.