E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

 

Enne 1900. aastat:

 

Lebombo luu  on Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa vahel asuvatest Lebombo mägedest avastatud sisselõigatud märgistega paaviani pindluust valmistatud konditööriist. Luul olevad sälgud viitavad inimeste tehtud lõigetele, mida Peter Beaumont peab tõendiks, et need on tehtud rituaalides osalemise ajal. Luu vanuseks peetakse umbes 44200 - 43000 aastat.

 

Luul on 29 sälku ja arvatakse, et seda kasutati kuufaasi loendurina. On tõenäoline, et naised võisid luud kasutada menstruaaltsükli jälgimiseks.  Lebombo luu on vanim teadaolev luu, mida on kasutatud matemaatilistel eesmärgil.

 

 

Allikad:

 

1. https://originalpeople.org/ishango-bone-worlds-oldest-math-tool/

 

 

Aastad 1900 - 1950:

 

Radar on tuvastussüsteem, mis kasutab raadiolainete abil objektide ulatuse, nurga või kiiruse määramist. Seda saab kasutada õhusõidukite, laevade, kosmosesõidukite, juhitavate rakettide, ilmastiku koosseisude ja maastiku tuvastamiseks. Radarisüsteem koosneb raadio- või mikrolaineala elektromagnetlaineid tootvast saatjast, edastavast antennist, vastuvõtuantennist ning vastuvõtjast ja protsessorist objekti omaduste määramiseks. Saatja raadiolained peegelduvad objektilt ja pöörduvad tagasi vastuvõtjasse, andes teavet objekti asukoha ja kiiruse kohta.

 

Radari ajalugu algas 19. sajandi lõpus Heinrich Hertzi katsetega, mis näitasid, et metallesemed peegeldasid raadiolaineid. Esimese praktilise radarisüsteemi tootis 1935. aastal Briti füüsik Sir Robert Watson-Watt ja 1939. aastaks oli Inglismaa oma lõuna- ja idarannikule rajanud radarijaamade ahela, et avastada agressoreid õhus või merel.  Radarisüsteem aitas kaasa ka Inglismaa võidule 2. maailmasõjas.

 

Allikad:

 

1. https://www.wired.com/2008/02/dayintech-0226/#:~:text=Feb.-,26%2C%201935%3A%20Radar%2C%20the%20Invention%20That%20Saved%20Britain,his%20radar%20set%20had%20merit.

2. https://www.britannica.com/technology/radar/Advances-during-World-War-II

 

 

Aastad 1951 - 2000

 

Virtuaalreaalsus on tänaseks päevaks ilmselt meile kõigile tuttav leiutis, kuid usun, et paljud ei tea, kui kaugele tegelikult virtuaalreaalsuse juured ulatuvad. 

 

Virtuaalreaalsuse alustalaks võib pidada Morton Heiligi 1950ndatel kirjutatud "Elamusteatris", mis suudaks haarata vaataja kõik meeled. 1962 ehitas ta Sensorama nime kandva nägemuse prototüübi koos viie lühifilmiga, milles sai kasutada mitut erinevat meelt - nägemine, heli, lõhn ja puudutus.

 

Juba 1966. aastal tutvustas Thomas A. Furness III virtuaalreaalsuse tehnoloogiat õhujõududele visuaalse lennusimulaatori vormis.

 

80. aastatel lõi Jaron Lanier (üks virtuaalreaalsuse pioneere) firma nimega

 VPL Research, mis töötas välja erinevaid virtuaalreaalsuse elemente. Näiteks Data Glove, Eye Phone, Audio Sphere ja Power Glove.

 

Virtuaalreaalsuse algusaastate kiire kasvu ja potentsiaali järgi võiks pakkuda, et virtuaalreaalsus on tänapäeval väga populaarne ning peaaegu igas kodus olemas. Kahjuks võib öelda, et virtuaalreaalsuse areng on viimastel kümnenditel toppama jäänud. Suuresti on selle põhjuseks liiga virtuaalreaalsuse liiga varajane areng. Virtuaalreaalsuse videofailid on liiga suured võrreldes HD-ga, riistvara nagu näiteks telefonid ülekuumenevad jne. Küll aga usun, et virtuaalreaalsus on praegu kohas, kus ootab ülejäänud tehnooogiat järgi, et võita palju suurem turuosa kasutajaid ja muutuda suureks osaks meie elust.

Allikad:

 

1. https://medium.com/ossic/the-history-of-virtual-reality-e517983b1253

2. https://luminasearch.com/thought/virtual-reality-adoption-remains-slow/