itspea

  Sesame Phone Sesame phone pole küll enam kõige uuem leituis, kuid minu jaoks on see uus lahendus, millest ma pole veel kuulnud. Sesame telefon on mõeldud just inimestele, kellel pole võimalust tavalise telefoni kasutamiseks. Selle teeb eriliseks just see, et selle kasutamiseks ei pea telefoni puutuma. Telefon töötab sisseehitatud kaamera abil kasutaja pea liigutustega. Need jälgitavad liikumised on kombineeritud tipptasemelt arvutinägemisalgoritmidega, et luua kursor, mis kuvatakse telefoni ekraanil. Ekraanil olevat kursorit juhib kastuaja pea asend ja liikumine ning see paneb tähele isegi kõige väiksemaid liikumisi.   Samamoodi on telefonil lisaks sisse integreeritud hääljuhtimine, et pakkuda seadmele juurdepääsu saamiseks veelgi vabadust. Telefoni sisse lülitamiseks tuleb öelda “open sesame” ja telefon hakkab teid jälgima. Arvan, et tegu on väga vajaliku tootega tänapäeva ühiskonnas. Imestan aga et Sesame telefoni sarnaseid telephone rohkem pole, sest minu hinnangu...

Kasutumugavus tähendab laiemas mõistes millegi kasutuslihtsust ja -meeldivust ning selle kasutamaõppimise kergust. Taanlane Jakob nielsen on sõnastanud kasutusmugavuse 5 komponenti järgnevalt: õpitavus - kui kiiresti saab kasutaja objekti esmakordsel kasutamisel selgeks peamised funktsioonid? tõhusus - kui kiiresti saab kasutaja vajalikud toimingud tehtud, kui objekti kasutamine on selgeks õpitud? meeldejäävus - kui kiiresti suudab kasutaja vajalikud oskused meelde tuletada, kui mõnda aega ei ole objekti kasutatud? vead (tegelikult veakindlus) - kui palju kasutaja objekti kasutamisel vigu teeb, kui tõsised need on ja kui raske on neid parandada? rahulolu - kui meeldiv on kasutuskogemus? Kehv kasutusmugavuse näide Mäletan lapsepõlvest väga värvilisi ja segaseid internetilehekülgi. Tänasel päeval aga pean tunnistama, et enamus leheküljed, mida ma külastan on mugavad kasutada ja kiiresti arusaadavad. Kuna tänapäevast kehva UI näidet kohe peast ei osanud öelda, siis uurisin natukene intern...

  Freemium ärimudel Spotify-s Freemium, sõnade "tasuta" ja "lisatasu" portree, on hinnastrateegia, mille abil pakutakse põhitooteid või -teenuseid tasuta, kuid raha võetakse täiendavate funktsioonide, teenuste või virtuaalsete või füüsiliste kaupade eest, mis laiendavad tarkvara tasuta versiooni funktsionaalsus Spotify töötab Freemiumi mudelil, teenib raha tellimustest ja reklaamidest. Spotify teenib 91% oma tuludest tellimustest ja ülejäänud 9% reklaamidest. ... Tasuta versioon annab piiramatu reklaamidega toetatud voogesituse, ainult segatud lugude esitamise mobiilseadmes, juurdepääsu taskuhäälingusaadetele ja videotele. Pean omadest kogemustest tunnistama, et spotify freemium ärimudel töötas minu peal suurepäraselt. Läbi tasuta versiooni sain teada, kui hea rankendus on Spotify. Mugavus mitte alla laadida ja eraldi osta muusikat muutis minu arusaama muusika kuulamisest ning säästis kõvasti minu aega ja energiat. Pika peale aga hakkasid häirima mind reklaamid ning...

  Eric s.Raymond document “Hacker-HOWTO” on põhjalik. Esmalt seda lugedes jääb mulje, et häkkeriks saada on võimatu, sest dokumendis on kirjeldatud nii suur hulk oskuseid ja omadusi, mida häkker peaks õppima ja arendama. Lisan siia oma kokkuvõtte ja arvamuse dokumendist. Esimene peatükk dokumendist keskendub häkkeri suhtumisele. Häkker peaks olema inimene, kes soovib lahendada probleeme ning probleemide lahendamisele tuleb vaadata positiivse nurga alt ehk on hea, et on nii palju probleeme, mida lahendada. Isiklikult pean aga häkkeri suhtumise juures kõige tähtsamaks punktiks vabadust ja õiglusetunnet. Juba lapsest peale olen ette kujutanud häkkerit vabadusevõitlejana, kes läbi arvutiekraani võitleb autoritaarsuse ja kurjuse vastu. See punkt dokumendis lühtib minu varasema arusaamaga sellest, kes on häkker. Teise suure peatükina on välja toodud häkkeri põhioskused ehk mida peaks häkker oskama. Olen suurema osa jutuga nõus, et häkker peaks oskama HTML-i ning paari tähtsamat progr...

 Steve Jobs Tõenäoliselt oleme kõik näinud Steve  Jobsist mõnda filmi, lugenud raamatut või oleme vähemalt lugenud mõnda artiklit. Steve Jobs võib olla üks kõige tuntum nimi tervel IT maastikul. Temaga konkureerida võivad ainult Bill Gates või Elon Musk(tema valdkond on muidugi kõvasti laiem, kui ainult IT).  Steve jobs oli juhtimisstiililt autokraat või siis tänapäevasema sõnaga nimetada diktaator.  Ta oli suure visiooniga mees, kes pidas iga väikest detaili väga tähtsaks.  Ta tegi kindlaks, et temaga alluvuses töötavad inimesed on temaga sarnase maailmavaatega. Lollid küsimused ja vead oli tema jaoks vastuvõetamatud ning väiksemgi eksimus või lõppeda töötajate jaoks sõimuga. Kui jätta kõrvale üleolev käitumine alluvatega, siis on autokraatial ka suur eelis teiste juhtimisstiilide ees. Autokraatias saavad otsused tehtud kiirelt ja konkreetselt, sest ei ole vaja oodata grupi konsensust. Peale visiooni suuresti Jobsi edukus pärines ka võimest oma töötajaid kui-ka...

Esimene asi, mis mul seostub sõnaga professionaal on läbi leierdatud Malcolm Gladwelli idee, et inimene peab sisse panema umbes 10 000 tundi, et saada oma ala tõsiseks asjatundjaks. Sellel teoorial on palju kriitikuid ning ilmselgelt ei saa seda võtta sõna sõnalt, sest faktoreid selle 10 000 tunni kõrval on palju. Tooks välja inimese geneetika, huvi asja vastu, mentorlus, tööeetika jne. Aga esimesena professionaaliks toomise punktiks toongi välja selle, et inimene peab suure osa oma ärkvel oleku tundidest selle erialaga tegelemiseks panema. Professionaali staatuse saavutamiseks ei piisa aga üksi sellest. Ka käsitööline võib kirjutada 10 000 tundi sama koodi ja mitte midagi väga uut asja käigus õppida. Teiseks oluliseks punktiks pean ma ka aga kirge, mis peab teekonna jooksul tekkima, sest suure osa oma elust millegi alla kulutamine, mis naudingut ei paku on valem õnnetuseks. Kirg ei pea minu hinnangul olema kohe asjaga alustades, vaid suureneb ajaga, kui suurenevad oskused. Just progra...